Kursuse tagasiside

Kursus Digitaalsete Õppematerjalide Koostamine oli minu jaoks huvitav ja vajalik. Kursusel käsitleti kuut erinevat teemat. Kuigi olen nende kõigiga rohkem või vähem kokku puutunud, saab alati midagi uut juurde õppida. Enim sain teada autoriõigustest. Varem olin sellega küll kokku puutunud, kuid mitte nii põhjalikult. Leian, et teemasid käsitleti piisavalt. Huvitav oli lugeda kursuslaste postitusi, kus alati leidus midagi hoopis teise vaatenurga alt. Materjalide osas lugesin nii õppejõu materjale kui kursuslaste postitusi, arvan, et pooleks. Kui oleks vaja täiendavaid materjale, siis ehk mõned videojuhendid, kuid samas leiab ka ise neid vajadusel. Kui vaadata aine mahtu, mis on 78 tundi, siis enam-vähem peaks oma töödega selle aja sisse mahtuma.

Õpimärkide süsteem oli arusaadav, kuna sellest räägiti ka loengus. Arvan, et see motiveerib kursuslast õppima (oleneb loomulikult). Mozilla Backpack’i oma õpimärkide haldamiseks ma ei kasutanud. Kursuse läbimiseks selle alguses ei valinud ma teed mitte õpimärkide, vaid iseenda huvi järgi. Tore oli muidugi õpimärki saada ja edaspidistes töödes hakkas mind see ka motiveerima. Kui rääkida eelistest, siis on see ehk numbrilise hindamisega võrreldes pehmem variant. Puuduseid ei oska öelda, kuna oleme sellist hindamissüsteemi veel vähe kasutanud.

Partnerhinnangud on igati vajalikud,  kuna alati ise oma vigu ei märka. Samuti on vajalikud kursuslaste küsimused, et näha, mis kuulajat huvitab ning millele rohkem oma töös tähelepanu pöörata.

Mida muudaksin oma õpetamises? Arvan, et mitte eriti palju, kuna kasutan veebipõhiseid töövahendeid oma töös tihti. Kindlasti aga võtaksin kasutusele mõned uued vahendid, millega laseksin rohkem ka õpilastel digiõppematerjale luua.

Link ülesandele  

Advertisements

Viies teema: õppematerjalide autoriõigus

Ülesanne: Tutvuge lugemismaterjaliga. Otsige avatud sisulitsentsiga sisu (õppematerjalid, fotod, jne), mida saaksite ära kasutada oma rühmatöö koostamisel (või teid huvitavas õppeaines/teemas). Milliseid materjale te leidsite? Millistest repositooriumidest? Millise litsentsiga need materjalid on? Millise litsentsi kavatsete valida oma rühmatööle ning milliseid leitud materjale sellise litsentsivaliku puhul kasutada saate? Kirjutage ajaveebipostitus ja lisage sinna oma mõtted autoriõiguste ja avatuse teemadel.

Autoriõiguste määramine on materjalide avaldamise üks kohustus. Olgu see siis isiklike materjalide avaldamise või teiste loodud materjalide kasutamise puhul. Kui see nõue jääb täitmata, võib avaldatud materjali lugeda plagiaadiks.

Autoriõiguste Seaduses (AutÕS) sätestatakse eesmärgid, õigused ja kohustused autoritele ja teostele, millega kaasneb autoriõigus, samuti õiguste tekkemoment, intellektuaalse tegevuse tulemused, millele antud seadust ei rakendata ning teose vaba kasutamise õigused. (Riigi Teataja).

Oma töös puutun kokku autoriõiguste kahe poolega. Esiteks, avaldades ise õppematerjale, nt Koolielu portaalis, teiseks, õpilaste töid (esitlusi, kirjandeid, referaate jne.) retsenseerides.

Õppematerjale Koolielu portaalis avaldades tuleb alati lisada litsents. Antud keskkonnas on võimalik valida avatud sisulitsentsiga võimaluste vahel. HITSA kodulehel on ära toodud erinevad sisulitsentsid ja neile viitamise tingimused.(HITSA)

Untitled1

Võimalik on valida erinevate Creative Commons võimaluste, GNU ja Avalik Omand litsentside vahel. Õppematerjalide avaldamisel olen kasutanud esimest litsentsi ehk Autorile Viitamine – Jagamine Samadel Tingimustel. (Koolielu)

Untitled6

Hans Põldoja on oma loengumaterjalides toonud põhjalikud selgitused erinevate avatud sisulitsentside tähenduste, kasutamise ning ikoonide kohta.

Avatud kogukondadest kasutan oma töös veel YouTube’i, Vikipeediat ja HITSA e-õppe repositooriumit  ning lasen ka õpilastel  neid keskkondi kasutada.

Teisalt puutun väga tihti oma töös kokku olukorraga, kus õpilased kirjutavad kirjandit, lühijuttu, teevad referaati vms kasutades internetiallikaid autorile viitamata. Samuti ei teadvustata ka seda, et teise õpilase töö kasutamine on plagiaat, kui sellele pole oma töös viidatud. Selles osas oleme teinud palju selgitustööd ning õpilased on hakanud aru saama sellest, et kuigi internetist võetud tekst ja fotod on vaba kasutusega, tuleb ka neid materjale kasutades viidata autorile või internetileheküljele. Autorile või materjalide kasutamisele viitamine võiks olla ka õpilaste tööde hindamise üks kriteeriume. Ja seda mitte ainult uurimis- või loovtööde tegemisel, vaid ka muude kodutööde, nt referaadid, kirjandid jne, puhul.

Kursuse lõputöös kasutan teadusartikleid, mille põhjal kirjutan digitaalsete õppematerjalide kasutamisest võõrkeele õpetamisel. Nii selles kui ka kõikides teistes koolitöödes viitan allika autorile, aastale ja teose pealkirjale kasutades APA6 viitamissüsteemi. 

Autoriõiguste kaitsel on ära tehtud palju. Leian, et seda eriti kõrgkoolide tasandil, kus igas (kodu)töös on materjalidele viitamine kohustuslik. Gümnaasiumites räägitakse sellest samuti palju ning õpilased on õppinud teatud viitamissüsteeme kasutama. Samas leian, et põhikoolide tasandil on veel palju teha. Mida rohkem seda õpetajatele ja õpilastele selgitatakse, seda kergem on neil edaspidi õpetada ja edasi õppida.

Kasutatud materjalid:

Põldoja, H(2016). Digitaalsete Õppematerjalide Koostamine. Loetud aadressilt

Riigi Teataja (1992). Autoriõiguse Seadus. Loetud aadressilt

Hariduse ja Infotehnoloogia Sihtasutus. Litsentsid. Loetud aadressilt

Haridusportaal Koolielu. Loetud aadressilt

Link ülesandele

Kodune töö

 

 

Neljas teema: õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

Nutiseadmetele on väga palju äppe ja neid luuakse üha juurde.  Kui veebipõhiste töövahenditega on pikaajalised kasutamiskogemused, siis äppidega nutiseadmetele on need vaid paari-kolme aasta tagused.

H. Põldoja loengumaterjalidest olen kasutanud keskkondi Socrative ja Kahoot, mida siinkohal ka võrdlen. Mõlemad on testide loomise keskkonnad, kuid Socrative on loodud spetsiaalselt hariduslikel eesmärkidel kasutamiseks. Keskkonnas on eraldi sisselogimisvõimalused ja äpid õpetajale ja õpilasele.

Untitled7

Õpetaja saab luua testi, lisada soovikohased setingud

Capture     Untitled

Samas saab luua ka kiire küsimuse erinevaid vastusevariante kasutades.

Untitled8

Saab mängida võistlusmängu Space Race kahe või enama meeskonnaga kiiruse ja vastuste õigsuse peale. See on õpilastele eriti põnev ja hasarti tekitav. Nii õpilastele kui õpetajale on hea võimalus saada kohest tagasisidet läbitud testi kohta kasutades Exit Ticket: kuidas õpitu omandas, mida õppis ning veel ühele õpetaja poolt esitatud küsimusele. Siin näide ühest minu valikvastustega inglisekeelsest testist.

Capture6     Untitled2

Õpilane saab sisselogimiseks nn ruumi numbri. Õpilased peavad vastama küsimustele selle järjekorras ühtki neist vahele jätmata.  Õpetajale on ekraanil näha iga vastaja vastus ja tulemus.

Untitled3

Õpilased saavad peale vastuse sisestamist koheselt tagasisidet selle õigsuse kohta. Õpetaja saab tagasisidet anda Excel tabelina, individuaalse PDF’ina õpilasele või eraldi küsimuse kohta.

Samal põhimõttel on keskkond Kahoot. Siin ei ole eraldi keskkondi ega äppe õpetajale ja õpilasele nagu Socrative’s. Õpetaja loob testi ning annab õpilastele Pin numbri, mille õpilased sisestavad.

Capture3

Capture4

Siin näited paarist endaloodud Kahoot’ist. Teine pilt näitab, kuidas ja kuhu mängu PIN koodi sisestada.

Untitled4 Untitled6

Olen lasknud ka õpilastel endil Kahoote luua ja neid siis kaasõpilastega läbi viia. Peale mänge oleme võrrelnud kahte eelpooltoodud keskkonda õpilaste ja ka õpetajatega. Õpilased leiavad, et mõlemad keskkonnad on põnevad teadmiste kontrollimiseks, kuid mitte hinde saamiseks. Põhjuseks toovad nad selle, et mängud käivad kiiruse peale ega lase rahulikult mõelda. Vahel võib alt vedada ka internetiühendus v selle kiirus ja ka näpp võib kogemata valele vastusele minna. Seega leiavad nad hindeliseks testiks sobiva olevat ikka pabervariandi. Või siis mõne sellise veebivariandi, kus saab rahulikult mõelda ega ole kaasõpilastega sekundite pärast võistlemist. Nt test Google Drive’s. Kolleegide arvamusest kahest eelpooltoodud testi rääkides võib öelda, et eelistatakse Kahoot’i. Socrative’s tekitas õpetajates segadust sisselogimine eraldi õpetaja äpiga. Kuid võib olla oli põhjus ka väheses kasutamiskogemuses.  Nii Socrative’l kui  Kahoot’il on äpid nii Android kui IOS süsteemile.

Äppidest rääkides tooksin välja veel õuesõppetundides kasutatava keskkonna LoQuiz ja siseruumides kasutatava Google Maps võimaluse. Keskkonnad võimaldavad läbi viia situatiivõpet teatud ülesannete ja probleemide lahendamiseks mistahes õppeaines. LoQuiz  keskkond on tasuline, kuid haridusasutustele tasuta.    LoQuiz keskkonnas saab luua orienteerumismänge õuesõppetundide jaoks. Tubasesse keskkonda see ei sobi, kuna sees on raske määrata asukohta.

Kontrollpunkte küsimustega saab lisada vastavalt oma soovile. Nutiseadmesse tuleb alla laadida LoQuiz’i äpp. Mängu juht annab koodi sisselogimiseks. Keskkond näitab rada, mida mööda liikuda. Kontrollpunkti jõudes tuleb ette küsimus. Vastus on näha mängu läbiviijal ehk koostajal. Põnev võimalus õpitu kinnistamiseks õuesõppe mänguna. Alltoodud pilt on mängust kooli pargis oma kodukoha tundmaõppimiseks ning loodud õpilaste poolt. Erinevatesse kohtadesse olid pandud kontrollpunktid. Põnevaks teeb mängu võistlusmoment kiiremale ja õigemini vastanud mängijale. LoQuiz orienteerumismänge koostasid ja viisid õpilased läbi ka isadepäeval ning õpetajatele õpetajate päeval. Seega sobib see kasutamiseks igas vanuseastmes.

3336202_orig-300x225

Mingil määral saab kasutada ka Google Maps’i, kuid see keskkond pole orienteerumismängude läbiviimiseks. Oleme kasutanud seda klassis erinevate riikide, ilmakaarte jm kohtade otsimiseks ja tundmaõppimiseks. Nii LoQuiz’il kui Google Maps’il on äpid nii Androidile kui IOS süsteemile.

Link ülesandele: https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/03/22/neljas-teema-oppematerjalide-koostamine-nutiseadmetele/

Kolmas kodutöö: Veeb 2 vahendid

Veeb 2 vahendite kasutamine õppematerjalide koostamiseks

Link ülesandele

Olen oma töös kokku puutunud erinevate sisuhaldusvahenditega, kasutanud nendes loodud materjale tundides ning nendega ise erinevaid õppematerjale loonud. Olles töötanud ka Veeb 1 vahenditega, võib öelda, et Veeb 2 vahendid on lihtsamad ja loogilisemad, paindlikumad, igati kasutajasõbralikud ka neile, kel muidu erinevate vahendite kasutamisega raskusi on.

1.  Sisuhaldusvahenditest kasutan  Weebly’t, WordPress’i, Blogger’it,   2. Interaktiivse  loomise vahenditest Youtube’i, Vimeo’t, Slideshare’i.                         3. Esitlusi on hea koostada nii Prezi’s kui Google Slide’is.                                               4. Interaktiivsete harjutuste tegemise vahenditest on põnevad LearningApps ja Quizlet.

1. Toon siinkohal välja kodulehe loomise vahendi Weebly kasutamise võimalused.  Weebly on vabavara, kuid mõned vahendid on siiski tasulised. Weebly on vabavara, kuid mõned vahendid on siiski tasulised. On võimalik lisada tekste, nii üksikpilte kui pildigaleriid, slaidiesitlust, Youtube’i videoid, dokumente, linke, vistutada materjali, lisada kontaktvorm, küsitlus, uudistevoog, foorum. Samuti saab lisada Google Maps’i oma asukoha määramiseks. Tasuline on HD video lisamine, heli lisamine kodulehele, otsingukast.  Kuid väga hästi saab keskonda kasutada olemasolevate tasuta vahenditega.

Capture1Capture                                                                     Mõned näited: Education for Energy in Europe, kus 5 kooli õpilased koostasid materjale ja viisid läbi uuringuid koostöös õpetajatega. Õppematerjale ja esitlusi saab kasutada õppetöö toetamiseks. Green Energy – Green Future, kus kahe omavalitsuse lapsed lasteaiast koolini tegelesid keskkonnateemadega. Õpetajate loodud õppematerjalid laeti üles Weebly’s loodud kodulehele, kus saab neid pidevalt kasutada. Kui võrrelda kõiki kolme, siis eelistan õppematerjalide kogumiseks Weebly’t nii WordPressile kui Blogger’ile, kuna on paindlik, lihtne ja hea luua süsteemi lehtede ja alamlehtede näol.

3. Tutvustan esitluste loomise vahendit Prezi, milles ise eelistan esitlusi luua. Prezi on huvitav, mitmekesine keskkond paljude võimalustega. UntitledTemplate‘id on võimalik valida erinevatele õppeainetele ja teemadele: geograafia, keemia, matemaatika, keeled jm.  Erinevatele slaididele saab sisestada pilte, PDF-faile, PowerPoint esitlusi, erinevaid sümboleid, videoid jne. Hea keskkond luua õppematerjale kõikides õppeainetes.    Samuti on Prezi’t võimalik alla laadida veebivälisesse keskkonda. Näide 1   ja Näide 2 õpilaste ja õpetajate ühistöös valminud esitlusest.   Minu jaoks annab Prezi võrreldes Google Slides’iga huvitavamad võimalused esitluse loomiseks.        Untitled1

4. Interaktiivsete harjutuste tegemiseks on põnevad keskkonnad LearningApps ja Quizlet. Viimast kasutan juba pikemat aega sõnastike loomiseks. Esimene on suhteliselt uus, kuid antud keskkonnas olen lasknud õpilastel ise õppematerjale luua. Mõlemad on lihtsad keskkonnad nii õpilastele kui õpetajatele kasutamiseks. Quizlet’is on hea võimalus luua mitte ainult sõnastikke, vaid ka mõistete selgitusi ja sõnastikke igas õppeaines: füüsikas, matemaatikas jne.

Untitled2

Seejärel saab sõnu õppida kuulates ja kirjutades, testides ning erinevaid mänge mängides, mida saab ülevalt menüüribalt valida. Miinuseks võib Quizlet’i juures pidada seda, et mängudes ja testides peab sõnad järjestama täpselt samas järjekorras nagu need looja poolt on sisestatud, järjekorda muutmata. Vastasel korral loeb ta sisestatu veaks.

Untitled3

LearningApps annab palju erinevaid võimalusi mängude loomiseks ja mängimiseks. Samas on keskkond nii lihtne, et ka noorematel õpilastel pole probleemi antud keskkonnas mänge luua. Võimalik on mängida nii üksi kui sõpradega. Mängule on võimalik lisada teksti, heli, pilti ja videot.

Untitled4

Näide 1 ja Näide 2

Link kodutööle

 

Teine kodutöö: sisupakkettide tootmise vahendid

Ülesanne: Kirjutage saadud kogemuse põhjal ajaveebipostitus, tooge seal välja kasutatud vahendi plussid-miinused ja võrrelge varem teie poolt kasutatud õppematerjalide koostamise vahenditega. Lisage ka link enda koostatud õppematerjalile Moodle’is.

Sisupaketi loomiseks oli võimalus valida kolme keskkonna vahel: ExeLearning, Udutu ja Xerte. Valisin vahendi Udutu, kus olin juba eelnevalt kätt proovinud ühe eelneva kooliülesande lahendamisega. Olen proovinud töötada ka ExeLearning’us, kuid Udutu tundus huvitavam. Kuna SCORM vahendites töötamise ja eksportimisega suuremad kokkupuuted puuduvad, siis õppisin nii mõndagi uut. Varem ei ole antud keskkonnas loodud faili laadinud üles .zip failina, seega pidin veidi abi küsima. Udutus leidub paremas üleval nurgas Distribute ning seejärel valida salvestamiseks variant B (Option B).

Untitled

Katsetuse teema valisin kunagise inglise keelse projekti põhjal, kus uurisime erinevaid lisaaineid toidus ning valmistasime erinevaid toite. Lisasin pildi, teksti, PDF-faili, PowerPoint esitluse. Lõppu lisasin enesekontrolli lehe Assessment Screen’i võimalust kasutades. Tööd võib pidada justnimelt katsetuseks, kus tõelist kursust luues tuleks metoodilisele poolele rohkem tähelepanu pöörata ja aega leida.

Udutu plussid: annab palju erinevaid võimalusi õppestsenaariumite, ekraanipiltide loomiseks, hindamise ja tagasiside andmiseks.

Capture

Udutu miinused: samas võivad erinevad Basic ja Interactive Screen’id mingi järjekorra loomisel piisavalt segadust tekitada. Katsetasin neid päris palju, kustutades ja jälle lisades. Antud keskkonna selgekstegemine nõudis rohkem aega kui mõnes teises keskkonnas töötamine.  Algajale keeruline ilma kõrvalise abita selgeks saada.

Kui võrrelda minu eelnevate õppematerjalide koostamise vahenditega (nt Quizlet, Prezi, LearningApps, Weebly jpm), on Udutu tunduvalt keerulisem.

Minu katsetuse Udutu’s leiab siit.

Link ülesandele

Õpiobjekti mõiste ja õppeobjektide levitamise vahendid

Mis on õpiobjekt?

Mõistet “õpiobjekt” defineeritakse erinevalt. Lugedes artiklit Sissejuhatus Digitaalsetesse Õppematerjalidesse (Põldoja, 2015), võib ühest küljest õpiobjektiks pidada kõike, mida defineerida kui “mistahes digitaalset või mittedigitaalset objekti, mida võib kasutada õppimiseks, hariduses või koolituses” (IEEE, 2002). Teisalt, hariduse kontekstist lähtuvalt, võib mõista õpiobjekti all seda, mis vastab hariduses kasutatavate õppematerjalide standarditele. Sel juhul võiks see olla “väikseim iseseisev õpikogemus, mis sisaldab eesmärki, õpitegevust ja hindamist” (L’Allier, 1997). Õpiobjekt ei pea alati sisaldama hindamist, kuid eesmärki ja õpitegevust kindlasti. Seega, lähtuvalt vajadusest ja kontekstist võime õpiobjekti mõista mitmeti. Peamine, et ta täitaks oma esmast eesmärki – teadmiste omandamist.

Mis on õppematerjalide repositoorium?

Õpiobjektide repositooriumid on spetsiaalsed andmebaasirakendused elektrooniliste õppematerjalide ja neid kirjeldavate metaandmete hoidmiseks (Põldoja, 2015). Eestis on neid mitmeid. Minu poolt inglise keele õpetajana kõige enam kasutatav on Koolielu, mida haldab HITSA ning mida siinkohal tutvustan.

Untitled

Koolielu pakub õppematerjale kõikides ainetes kõikidele haridusastmetele lasteaiast gümnaasiumini. Esilehel on uudised äsja toimunud või toimuvatest sündmustest.

Untitled3

Toimuvad ainekuud ning viiakse läbi koolitusi. Repositooriumis võib need leida klikatest menüüribal vastavalt Ainekuud ja Koolitused. Samuti saavad õpetajad luua erinevaid ainekogukondi, kus kogemusi ja materjale jagada. Kogukonnad võivad olla nii suletud kui avatud (vt menüüribal Kogukonnad).

Untitled4

Repositooriumis saab tutvuda õpetajate poolt loodud digitöövahendite juhenditega, klikates menüüribal Töövahendid.

Õpetajatel on võimalik luua kasutajakonto ning omaloodud materjale üles laadida. Need vaadatakse üle ainemoderaatorite poolt, kes materjalid lõplikult repositooriumisse üles panevad.

Olen loonud õppematerjale inglise keele õppimiseks ning tööjuhendeid digitöövahendite kasutamiseks. Siin näited minuloodud paarist õppematerjalist.

Untitled1

Kasutajana olen antud repositooriumiga rahul, kuid õppetöö rikastamiseks kasutan ka teisi võimalusi (nt LearningApps, Livemocha jne), kust võib leida palju erinevaid ülesandeid keele õppimiseks ja õppetöö rikastamiseks.

Kasutatud materjalid:                                                                                                   Põldoja, H. 2015  Sissejuhatus Digitaalsetesse Õppematerjalidesse

Link ülesandele

Ülesande postitus

 

Õpileping

Teema

Enim huvitab mind selles aines uute õppematerjalide loomine, mida saan oma igapäevatöös inglise keele õpetajana kasutada. Samuti huvitab uute digivahendite tundmaõppimine materjalide loomiseks, mida saan oma kolleegidele edasi anda haridustehnoloogina.  Teine pool on repositoorimuid, kuhu materjale üles laadida ning teiste loodud õppematerjale kasutada.

Eesmärgid:

  1. Luua kursuse käigus uusi õppematerjale uute digitöövahenditega.
  2. Laadida need üles mõnda õppematerjalide repositooriumisse, kus ka teised neid kasutada saavad (nt Koolielu).

Strateegiad:

Eesmärkide saavutamiseks järgin õppejõu poolt antud tööülesandeid: käin loengutes, töötan läbi nii õppejõu poolt antud kui ka teisi õppematerjale ja -kirjandust, kirjutan blogipostitused ning kommenteerin (kui midagi on öelda) kaasüliõpilaste postitusi. Loon õppematerjale kas iseseisvalt või rühmatöös. Tutvustan materjale ja selle loomise vahendit kontakttunnis.  Võimalusel (loe aja olemasolul) loon ka Vikipeedia artikli. Tööd teen ära õigeaegselt, et nendega enne kursuse lõppu mitte ummikusse joosta.

Vahendid/ressursid:

Peamisteks vahenditeks on õppejõu poolt antud artiklid, kuid otsin materjale iseseisvalt nii internetist ning rühmatöös kaasüliõpilastega.

Hindamine:

Olen oma eesmärgi saavutanud, kui olen semestri lõpus saanud enda soovile vastava hinde. Et seda saada, pean olema kasutanud eelpooltoodud strateegiaid ja vahendeid ning seega on kursus minu jaoks täitnud ka oma eesmärgid.

Link ülesandele

https://oppematerjalid.wordpress.com/2016/02/07/opilepingud-2/

https://haridustehnoloogiaannelitum.wordpress.com/2016/02/07/digitaalsete-oppematerjalide-koostamine/