Õpikeskkonnad ja Õpivõrgustikud

Viies teema: Õpikeskkondade disaini pedagoogilised põhimõtted

Ülesande püstitus                                   https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/31/viies-teema-opikeskkondade-disaini-pedagoogilised-pohimotted/

Valisin lugemiseks Hakkarainen, K. & Paavola, S. artikli Toward trialogical approach on learning. Põhjuse selleks andis tänapäeva kooliuuenduse kontekstis paljuräägitud muutuv õpikäsitlus tehnoloogia rakendamise näol.                                 Artiklis tuuakse välja õppimise kolm metafoori: 1. monoloogiline õppimine – teadmiste omandamine individuaalselt, 2. õppimine praktikakogukonnas, 3. õppimine teadmiste loomise eesmärgil digitaalseid vahendeid kasutades – trialoogiline õppimine. Mis on trialoogiline õppimine? See erineb monoloogilisest ja dialoogilisest õppimisest selle poolest, et seab üheskoos õppimise keskpunkti „kognitiivsed artefaktid”: mõttelised/mõistelised, füüsilised või digitaalsed disainiobjektid, mida õpilased üheskoos kujundavad ja muudavad, seeläbi midagi olulist maailma kohta teada saades. (Laanpere, M.). Joonisel on välja toodud, kuidas personaalseid ja ühiseid teadmised jagatakse ja arendatakse. Läbi selle saadakse uusi teadmisi ning omakorda jagatakse neid.

Capture3Soome koolides viidi digipööre läbi 80 ja 90ndatel. Pearõhk asetus mitte ainult teadmiste omandamisele õpetajalt õpilasele, vaid teadmiste loomisele läbi praktilise tegevuse, kollektiivse õppe ja nende jagamise. Eestis on uuest õpikäsitlusest räägitud pikalt. Meie koolis hakati suuremat tähelepanu uuele õpikäsitlusele pöörama mõned aastat tagasi, kui võtsime suuna digi- ja tehnoloogiaõppe arendamisele: koosõppimisele, kogukonna kaasamisele, tehnoloogia suuremale rakendamisele ja digivahendite kasutamisele. Artiklis Joonisel 8 on välja toodud, et kool, kes kasutab traditsioonilist õpet, on kogukonnast isoleeritud. Samas kool, kes kaasab kogukonda, on avatud, õpib temalt ning oskab näha ja lahendada ka erinevaid probleeme.

Capture

Meie koolis on aastaid kaasatud kogukonda erinevatel tasanditel. On koostöö vilistlastega, sh üliõpilaste ja ettevõtjatega, kes oma teadmiste ja oskustega panustavad õppetöösse. Kaasatakse eakaid, kellega koos viiakse läbi erinevaid üritusi. Ei õpita mitte ainult õpetajalt õpilasele, vaid ka õpilaselt õpetajale, õpilaselt õpilasele ja õpilaselt täiskasvanule. Tunde on koostöös õpetajatega läbi viinud ka õpilased. Nii liiguvad teadmised erinevaid teid pidi ning uuenevad pidevalt.             Uues PGSis rõhutatakse õpilase loomingulist arengut, raamist väljas mõtlemist, praktilisi ülesande püstitusi. Tähtsal kohal on digi- ja tehnoloogiaõppe arendamine. Trialoogiline õppimine kõike seda on. Küsimus on vaid selles, kuidas õpetada õpetajaid seda rakendama. Artiklis rõhutatakse kasutama erinevaid õppekeskkondi ühiste teadmiste loomise eesmärgil. Paljudes koolides, nii ka meil, on erinevates ainetes kasutusel erinevad keskkonnad ja veebitöövahendid, samuti erinevad nutiseadmed. Eesmärk on seadmeid ja veebikeskkondi läbi õppetöö sihipäraselt kasutama õpetada, arendades ka õpetajate ja õpilaste vahelist koostööd. Vastavalt meie koolis läbi viidud küsitlusele tahavad õpetajad õppida kasutama erinevaid veebipõhiseid töövahendeid ja keskkondi.

 Capture5

Paralleelselt nende tundma õppimisega tuleb õpetada ja õppida neid ka oma töösse lõimima, teadlikult ja eesmärgistatult õppeprotsessis kasutama. Õpikäsitlus on muutunud siis, kui suudame murda traditsioonilise õppe ning asendada selle praktilise, loomingulise ja elulise käsitlusega nii, et õpilasel on huvitav õppida ja õpetajal õpetada.

Eesti haridussüsteemis on trialoogiline õpikäsitlus veel uus, kuid erinevatel haridustasanditel, (ülikoolid, innovatsioonikeskused jne)  tegeletakse selle juurutamisega ning edumeelsed koolid proovivad seda üha rohkem õppetöösse rakendada.

Kasutatud materjalid:

Hakkarainen, K. & Paavola, S. Toward trialogical approach on learning.

Laanpere, M. Haridustehnoloogia ja 21. sajandi reformipedagoogika

Õpikeskkonnad ja Õpivõrgustikud

Neljas teema: tehnoloogiad ja standardiseerimine

Ülesande püstitus:                             https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/20/neljas-teema-tehnoloogiad-ja-standardiseerimine-3/

Veeb 2 kasutuselevõtuga läks paljude keskkondade kasutamine lihtsamaks ja loogilisemaks. Ka e-õpe liikus Veeb 2 keskkonda, mistõttu muutusid oluliseks mõned tänapäeval kasutusel olevad tehnoloogiad. Käesolevas töös annan ülevaate keskkondade Feedly ja IFTTT kasutamisest ning mõne teadaoleva kui seni mittekasutatud vahendi ja juba kasutusel oleva vahendi kasutamisest.

Tutvusin keskkonnaga Feedly ning tegin sinna oma uudistevoo. Hea, et keskkonnal on kasutajaliides Google ja Facebook’iga, mistõttu ei pea keskkonda eraldi kontot looma. Feedly võimaldab uudistevool paista vastavalt soovile: pealkirja järgi, pealkirja ja lühikese alguse järgi (Magazine), kaarnina või täisartiklina. See on minu esimene kokkupuude Feedly’ga, kuid leian, et väga mugav keskkond sagedasele lehelugejale, kuhu kokku koguda erinevad keskkonnad, ajalehed, ajakirjad jms.

Capture    Capture2           Minu esimene jälgimine Feedly’s kaardina ja pealkirja järgi.

Capture3                                                                                          Hetkel sai minu Feedly selline. Kahjuks ei leidnud ma siit ei oma ega mõne teise maakonna lehte. Keskkonnas on siiski vaid üleriigilised ajalehed ja ajakirjad.

Ka IFTTT keskkonnaga oli minul esimene kokkupuude. Kuid leian, et väga lihtne ja põnev koht, kus infot kätte saada. Allolev pilt näitab, et juhul, kui homne ilmateade lubab vihma, on võimalik saada teade ka oma postkasti.

Capture4    Capture5

Keskkondi, kuhu soovitud info saada, võib olla mitu.

Capture6                                                                    Valisin mitu keskkonda, märkisin nad linnukesega. Peale jätkamist (Continiue) annab keskkond taas valikuvõimaluse. Valisin Save new E-mail Attachments to Gooagle Drive. Seda just seetõttu, et kasutan Drive’i võimalusi väga palju nii koostöös õpetajatega kui välispartneritega.

Capture7                                                                          Seejärel ühendada (Connect) GMail ja Google Drive ning lubada IFTTTl kasutada kõiki neid võimalusi, mida ta ette annab. Tühistamise puhul saatmine ei toimi. Jällegi üks väga lihtne vahend info kättesaamiseks ja töö hõlbustamiseks .

Katsetatavatest vahenditest olen kasutanud ja lisanud omaloodud õppematerjale Koolielu portaali, suhtlemiseks olen kasutanud keskkondu AnyMeeting, inglise keele tundides viinud õpilastega läbi Skype’i vestlusi kirjasõpradega erinevatest riikidest, kasutanud FaceTime’i suhtemisel nendega, kellel on IOS süsteem. Doodle’i oleme kasutanud erinevate ürituste korraldamiseks, registreerimiseks. Tuttav on ka Delicious, kuid pole seda varem kasutanud. Seetõttu võtsin katsetada…

Capture8                                                                              …ja sain sellise tulemuse.    https://delicious.com/tumanski                             Lisasin siia kodulehed, mille olen erinevate projektide käigus loonud. Kindlasti jätkan selle kogu täiendamist, lisades sinna kasutusel olevate õppekeskkondade linke.                                                                                                                                  Veeb 2 töövahendite kasutamisel olen sageli kasutanud vistutamist ehk embeedimist. Näiteks Prezi esitluse, Quizletis loodud sõnastiku või Youtube’i üles pandud video vistutamine Weebly kodulehele.

Tutvudes lugemismaterjalidega, arvan, et enamus meie kursuslasi kasutab folksonoomiat, seda iseendalegi teadvustamata. Nii ka mina. Seda just kursuste puhul, kus kursuse märksõna kasutatakse kursusega seotud materjalide kirjeldamiseks. Folksonoomia mõiste on hästi välja toonud Thomas Vander Wali oma artiklis Explaining and Showing Broad and Narrow Folksonomies, kus ta toob välja folsonoomia kui sõnavara, mille järgi on hea nii endal kui teistel tag’ida või leida fotosid, videosid, veebilehti jne. Ta jagab selle kitsaks ja laiaks folksonoomiaks.

Õppevideod näitasid, kuidas kasutada Moodle’i erinevaid võimalusi õppekeskkonnana ning kuidas tehnoloogiamaailmas kasutada tehniliste standardite kogumit SCORM erialakeelena ja kuidas sellest juhinduda  e-õppe tarkvara koostamisel.

Kasutatud materjalid:

Õpikeskkondadega seotud tehnoloogiad ja standardiseerimine                              Hans Põldoja licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 Estonia License.

Thomas Vander Wali “Explaining and Showing Broad and Narrow Folksonomies“.

https://haridustehnoloogiaannelitum.wordpress.com/2015/10/23/opikeskkonnad-…ivorgustikud-3/

 

Õpikeskkonnad ja Õpivõrgustikud

Õpilepingu reflektsioon

Ülesande püstitus:                                 https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/20/kuna-me-oleme/

Esimeses kodutöös Õpileping tõin välja eesmärgid, strateegiad, tegevused, vahendid eesmärkide saavutamiseks ja hindamise.                                                    Olen asunud täitma eesmärke seoses õpetajate ja kogukonna koolitamisega, läbi viinud koolitusi kolleegidele. Novembris on plaanis korraldada koolitusi lastevanematele ja kogukonnale.                                                                                 Lugedes kaaskursuslaste tagasisidet, tekitas ka minus arusaamatust, mille jaoks pean õpilepingu looma. Kas koostama selle kogu õpingute kohta või antud kursuse raames. Selgus siiski, et antud kursuse raames. Niisiis, jätan lõigust Strateegiad välja e-kursustel osalemise. Siiani olen püüdnud täita ülesanded ja osalenud kontakttundides.                                                                                             Teen grupitöid üliõpilastega, koostööd teiste haridustöötajatega nii Eestis kui väljaspool Eestit. Kuigi oleme koolis käinud lühikest aega, püüan siiski võimalikult palju rakendada õpitut oma igapäevases töös. Õppetöös tugineda aga oma pikaajalisele tegevusele veebipõhiste töövahendite kasutamise osas. Olen õppinud oma aega planeerima, kuida, jah, planeerima peamiselt ikka õppimise peale. Selle vahele peavad mahtuma veel tundide ettevalmistamine, Samsungi digipööre, õpetajate, õpilaste ja lastevanemate koolitused, rahvusvaheline projektitöö, 3D printimise kursus/konkurss.                       Kursusega aga suhtleme aktiivselt Facebookis, kus jagame infot ning lahendame tekkinud küsimusi. Näen, et töökaaslased suhtuvad minu õpingutesse positiivselt.                                                                                                     Olen siiani oma õpilepingust kinni pidanud ja täitnud oma lubadused. Eks aeg näitab, kas  nii ka jääb. Tunnen, et olen arenenud ka ise ning selle lühikese aja jooksul saanud palju uusi teadmisi või hakanud asju nägema uue nurga alt.

https://haridustehnoloogiaannelitum.wordpress.com/2015/10/22/opilepingu-reflektsioon/

 

Õpikeskkonnad ja Õpivõrgustikud

1:1 Arvutikasutus

Ülesande püstitus:                         https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/10/02/kolmas-teema-11-arvutikasutus/

Mobiiliseadmeid on võimalik kasutada mitmeti nii õppetöös kui väljaspool seda. Kui põhiliselt kasutatakse neid suhtlusvahendina ja mängude mängimiseks, siis küsimus on, kuidas neid eesmärgistatult, oskuslikult õppetöös kasutada.

Eesti Eluketva Õppe Strateegias 2020 on kirjas: Eesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule. Õpetaja ülesanne on seda alustada koolist nii, et õpilased läheksid ellu oskajatena erinevate nutiseadmete kasutamisel.

Kuidas mina kasutan mobiiliseadmeid õppetöös.

Joonis 1

Mobiiliseadmete rakendamiseks õppetöös on mitmeid võimalusi: info otsimine, dokumendi, esitluse jm loomine, pildistamine, filmimine, ülesannete lahendamine. Muidugi ka õppemängude mängimine ja suhtlemine.

III kooliastmes on meie koolis kasutusel IPadid, noorematel VOSK. Esiteks, olen kasutanud mobiiliseadmeid info otsimiseks teatud teema raames ning seejärel lasknud luua dokumendi Google Drive’is või esitluse Padlet’is, kuhu see üles laadida. Hea näide oli, kui pidin õpetajana tunni ajal ühel üritusel viibima. Andsin õpilastele iseseisva ülesande otsida infot lindude kohta ning see siis koos pildiga Facebooki gruppi üles laadida.  Hea oli vaadata, kui hästi ülesanne täideti ning kuidas pildid gruppi hakkasid ilmuma. Korraprobleemi ei mingisugust. Õpilased töötasid mõnuga.                                                                                                           Teiseks, kasutame erinevaid õppekeskkondi. Näiteks töötame keskkonnas Quizlet, kus õpilased saavad sõnu õppida, neid kuulata ja läbi kirjutada ning siis testida. Kahjuks ei ole see aga mobiilse äppina nii täiuslik kui arvutikeskkonnas. Kolmandaks, kasutame tahvelarvuteid  ja nutitelefone pildistamiseks ja filmimiseks nii õues kui ruumis sees. Pilte lisame Padlet’i või Facebooki loodud keskkonda. Keeleõppes on hea oma kõnet filmida ning siis seda vaadata ja analüüsida.

Lugedes artiklit Tablets and Apps in Your School, kus räägitakse sellest, miks on hea tahvelarvuti koju kaasa võtta, tõmban paralleeli oma kooliga. Meie koolis antakse IPad lepingu alusel õpilasele, kes saab teha selles koduseid jm õppetöid ning kasutada vastavalt oma vajadusele. Samas on ta selle eest vastutav ning peab tagama selle töökindluse.

Elukestva Õppe Strateegia peatükis Digipööre elukestvas õppes räägitakse sellest, et uue põlvkonna digitaristu ja selle kasutamise metoodikad loovad võimaluse uue õpikäsituse kiireks juurutamiseks ning õppekvaliteedi tõusuks. Digitaalse õppevara kasutamine õppetöös aitab õppimist köitvamaks muuta ning avardab elukestva õppe võimalusi. Loodan, et oma tegevusega õppetöös saan sellele kaasa aidata ning õpilasi, õpetajaid ja kogukonda digipädevamateks muuta.

Kasutatud materjalid:

Eesti Elukestva Õppe Strateegia

Bannister, D. Wilden, S Tablets and Apps in Your School http://fdslive.oup.com/www.oup.com/elt/general_content/global/mlearning/tablets_in_your_school.pdf

 

 

 

 

 

Personaalsed Õpikeskkonnad

Ülesande püstitus:                                   https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/09/22/teine-teema-personaalsed-opikeskkonnad/

Mis on personaalne õpikeskkond?

Õpikeskkondi on tänapäeval palju ning igal õppijal/õpetajal valikuvõimalus endale sobiv  leida. Attwell kirjeldab personaalset õpikeskkonda kui kogu, kuhu on koondatud erinevad õppematerjalid erinevatest kontekstidest, mida inimene oma käe järgi kujundab ja elu jooksul kasutab. (Attwell, G. 2007).

Minu õpikeskkonnad

Minu jaoks on personaalse õpikeskkond kogu, kuhu koondan kõik erinevad õppematerjalid dokumentidest filmideni, linkidest fotodeni ning mida kasutan erinevates tundides ja vanuseastmetes erinevatel aegadel. Saan oma käe järgi kujundada ning lisada materjale nii, nagu endale sobiv ja vajalik on. Erinevates rollides olen kasutanud erinevaid keskkondi. Õpetajana e-kooli, Edmodo’t, Weebly’t. Hea keskkond on GetWapps, kuhu koondada erinevaid linke. Praeguste õpingute raames on erinevate keskkondade kasutamine tunduvalt laienenud. Juurde on lisandunud EDidaktikum, EduFeedr, Eliademy, WordPress. Viimasesse on hea koondada kõik oma õppematerjalid, kodutööd.

Õpikeskkondadena võib tänapäeval rääkida ka suhtlusvõrgustikest. Igas õpikeskkonnas on võimalik suhelda foorumis, kuid mitte ainult. Sotsiaalvõrgustikud Facebook ja Twitter on kohad, kuhu luua gruppe, jagada ja saada infot. See on saanud lahutamatuks õppetöö osaks nii õpetamise juures koolis kui õppetöös ülikoolis.

Joonis

Keskkondi iseenesest on ju mugav kasutada. Kui on õppijal olemas arvuti ja internet, on hea õpetaja poolt antud õppematerjale läbi töötada ning koduseid töid teha ja suhelda. Kas aga õppimine ainult e-keskkondade põhiseks jääb, see on ise küsimus.

Kasutatud materjalid:                                                                                                               Attwell, G.      http://www.openeducationeuropa.eu/en/article/Personal-Learning-Environments—the-future-of-eLearning%3F

https://haridustehnoloogiaannelitum.wordpress.com/2015/10/08/personaalsed-opikeskkonnad/

 

 

Õpikeskkondade võrdlus

Ülesande püstitus:                       https://opikeskkonnad.wordpress.com/2015/09/06/esimene-teema-virtuaalsed-opikeskkonnad-ja-opihaldussusteemid/

Õpikeskkond on tänapäeval muutunud ja muutumas. Füüsilise keskkonna kõrvale on üha enam tulemas virtuaalne õpikeskkond. Õpetaja peab kohanema ning oskuslikult siduma veebvahendeid ja nutiseadmeid õppetöösse. Seoses koolis läbiviidava digipöördega tahame kasutusele võtta ühtse e-keskkonna. Alljärgnevalt toon välja võrdlused mõnede õpikeskkondade vahel, mida olen kasutanud või hakkame katsetama.

Valisin kaks keskkonda: Schoology ja Edmodo. Esimeses oli registreerumine veidi keerukam, kuna pidi välja printima lepingu, selle allkirjastama ja sisse skännima. Teisalt tagab see ehk keskkonna suurema turvalisuse. Teise, Edmodo’sse, oli registreeruda lihtsam. Viimase võtsime kasutusele mõnede õpetajate ning 5. ja 8.klassiga. Mõlemad on lihtsad keskkonnad, kuhu saab luua kaustu, lisada dokumente, esitlusi, linke. Ühendus on Google Drive’iga. Ei leidnud embeedimisvõimalust. Samuti saab lisada teateid, panna hindeid. Kuid kui asutuses kasutatakse e-kooli, tekkib küsimus, kas on mõtekas veel teisi keskkondi kasutusele võtta. Ka e-kooli saab jätta teateid, panna hindeid ja üles laadida õppematerjali.

Veel olen kasutanud Eliademy’t, kuid koolitujana. Minule see keskkond meeldib. Värske ja kaasaegne. Aastaid olen kasutanud Moodle’it erinevatel kursustel osalemiseks. Olen rahul. Hea keskkond on ka Google for Education. Kui koolis kasutatakse Google Drive’i, gmail’i siis on Google’i keskkond ehk juba harjumuspärasem ka neile kasutajatele-õpetajatele, kel muidu on uute keskkondade kasutuselevõtt raskem. Õpikeskkonnad on paroologa kaitstud ja seetõttu ka turvalisemad kui näiteks Weebly’ga loodud kodulehed või blogid.

Artiklis “Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega” (Väljataga T., Pata K., Priidik E. 2009) tuuakse välja virtuaalsete õpikeskkondade põlvkonnvahetus. On universaalsed keskkonnad kõikidele ainetele, võimalused suhtlemiseks, testide läbiviimiseks jne. Vastutus ei lasu mitte ainult õpetajal, vaid ka õpilasel, kel on ise võimalus luua õppematerjale ning neid teistega jagada ja kasutada. C. Dalsgaardi artiklis aga väidetakse hoopis vastupidist. E-keskkondade liigne kasutus ei ole õpilastele kasulik, kuna õpilased pole distsiplineeritud, neil puudub kontroll ja tahe ise end õppima sundida. Soovitatakse e-keskkondi vähem kasutada. (Dalsgaard, C. 2006)

Leian, et vajalik on orienteeritus õpikeskkondade eesmärgistatud ja sihipärasele kasutamisele. Eriti siis, kui parandab õpihuvi ja -tulemusi.

Kasutatud materjalid:

Väljataga, T., Pata, K., & Priidik, E. (2009). Õpikeskkonna kujundamine haridustehnoloogiliste vahenditega. K. Pata, & M. Laanpere (toim), Tiigriõpe: Haridustehnoloogia käsiraamat (lk 11–14). Tallinn: TLÜ informaatika instituut.

Dalsgaard, C. (2006). Social software: E-learning beyond learning management systems. European Journal of Open, Distance, and E-Learning, 9(2), 1–7.

Õpikeskkonnad ja Õpivõrgustikud

Minu Õpileping

Ülesande püstitus:                                   https://opikeskkonnad.wordpress.com/opijuhis/mis-on-opileping/

Teema: töötan koolis ja kasutan aktiivselt erinevaid veebipõhiseid töövahendeid nii tunnis kui väljaspool tunde. See on tekitanud minus huvi antud teemast veelgi rohkem teada saada ning seda õpilastele, kolleegidele ja kogukonnale edasi anda.   

Eesmärgid: Enesearendamine ja -areng; Koolitada õpilasi, õpetajaid ja täiskasvanuid digi- ja veebivahendeid kasutama; Laiapõhjalisemad oskused haridusvaldkonnas töötamiseks.

Strateegiad: Läbin etteantud õppekava, käin kontakttundides, osalen e-kursustel ning täidan ülesanded; Püüan õppida oma kursusekaaslastelt – nii õpetajatelt kui mitteharidusvaldkonnas töötavatelt inimestelt.

Mis tegevused pean läbi viima ja mis järjekorras: Teen iseseisvad kodutööd; Teen grupitööd heas koostöös kaasüliõpilastega; Täidan õigeaegselt blogiülesanded; Osalen kontakttundides, suhtlen õppejõududega; Õpin ja arenen ise, suheldes õpetajate, õpilaste ja teiste haridustöötajatega nii Eestis kui väljaspool Eestit.

Vahendid eesmärkide saavutamiseks:                                                               Planeerin oma aega  korraldades  töö ja kodused toimingud nii, et see võimaldab õigeaegselt esitada õppetöös jäetud kodused tööd. Liitun kursuse listi ja Facebook’i grupiga. Loodan töökaaslaste toetavale suhtumisele.

Hindamine: olen oma eesmärgi saavutanud, kui saan ja oskan õpitut aktiivselt rakendada oma igapäevases õppetöös: erinevad nutiseadmed ja veebikeskkonnad, koolituste läbiviimine. Kõige rohkem aga siis, kui saan head tagasiside õpetatavatelt. See näitab, et olen arenenud ise ning oskan omandatut ka edasi anda.